Appi, mul on sekretäri (või märkmikku) vaja aka I hate being a grownup!!

Täiesti lõpp, ma tunnen, kuidas mu aju lihtsalt varsti plahvatab, sest ma ei suuda enam asju meeles pidada. No absoluutselt. Minu süsteem on umbes selline:

Kuna ma üldiselt väga palju arvutis ei istu ja teen kõik oma asjatoimetused ja suhtlemised pigem telefoni kaudu ära, eriti just siis, kui tööl olen, aga viimasel ajal järjest tihemini ka kodus olles, kogun ma endale pähe päeva jooksul asju, mis õhtul ära teha/kirjutada/kellegagi rääkida ja nii edasi, siis õhtuks on mul peas mingi number. No ütleme, et päeva keskmine on umbes 8 asja. Aga mis te arvate, et mul on siis need asjad meeles ka, kui ma õhtul lõpuks maha istun?

Oh eii.. see vajab mult nii pingelist mõttetööd, et lõpuks ma ei suudagi kõike meenutada, lähen magama, siis voodis tuleb veel mõni asi meelde, lükkan selle järgmisesse päeva ja järgmisel päeval on jälle meelest läinud, aga meelde tulnud mõni muu asi, mis ma oleks juba eelmisel päeval pidanud ära tegema 😀 Jah, mõni võib arvata, et mis mul siis nii väga teha on, et on inimesi kes käivad koolis ja täiskohaga tööl samal ajal ja iga päev on algusest lõpuni täispakitud, aga mina ei ole sellise asjaga harjunud. Ma ei ole kunagi saanud neid 2 asja samal ajal ideaalselt tehtud. Alati on olnud kas töö või kool. Mitte mõlemad.

No ja nüüd ongi nii, et ma käin tööl – õnneks graafik on kogu aeg sama, lühike nädalavahetus ja pikk nädalavahetus. Aga sel kuul on mul tõenäoliselt võimalus ühe korra ka nädalaks peale jääda. Mis viib mind selleni, et ma peaksin üldse personaliosakonda helistama ja ütlema, et ma tegelikult põhikohta tahaksin. Mis viib mind järgmise asjani – kui ma põhikohta ei saa, siis varem või hiljem pean ma endale kodu lähedamale töö leidma, sest lõpuks ei tasu see iganädalane 8-tunnine sõit end lihtsalt ära. Aga proovige leida väikelinnas normaalset töökohta, ega ikka ei leia küll nii naljalt, ja seepärast peab sellele pühendama ikka nädalas mitu õhtut, et silmad lahti hoida.

Nii, teiseks on siis minu trennigraafik (olen end jälle lõdvaks lasknud – ei, motivatsioon ei ole kadunud, energiat on viimasel ajal jube vähe, mis omakorda viib selleni, et ma olen jälle D-vitamiini igapäevase võtmise ära unustanud). Ideaalis käiks ma trennis igal nädalal 3-4 korda. Aga viimased 2 nädalat on küll asi käest läinud. Ja ma mõtlengi, et oleks kõik mul ilusti kellaajaliselt silme ees kirjas, oleks asjadest palju lihtsam kinni pidada.
Mis viib mind omakorda järgmise asjani – kust ma saan märkmiku? Kuna aasta ei ole veel läbi, siis oleks vaja mitte 2015 aasta märkmikku, vaid sellist, mis on niiöelda kooliaasta oma. Aga vähemalt Selverist, Maximast ja Kagukeskusest ma sellist asja ei leidnud.
Siis on veel see koolitus.. Seal ma käin suurima heameelega, aga kuna see minu töögraafikuga päris täpselt ei klapi, pean ma ikkagi puuduma ja tegema endale asju tagantjärele selgeks. + igasugused motivatsiooniülesanded ja kirjalikud tööd.

Ja siis on veel asjad, mis vaja osta.. uued talvesaapad, trennijalatsid, talvejope ja igasugu väiksem pudipadi. Siis peaks veel uurima reisipakkumisi (nt. aastavahetus Pariisis kõlaks päris hästi) ja mõtlema ka koduse remondi peale. Ja siis lööma üleüldse tulud ja kulud kokku ja mõttetu laristamise ära lõpetama.

Miks keegi ei hoiatanud, et täiskasvanu on nii raske olla?
landshark

Advertisements

Avalda arvamust

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s