*See ei ole minu asi, see ei ole minu asi, deem*

Vahel ma vihkan ennast selle pärast, et ma ei julge vahele astuda, kui kellelegi liiga tehakse või kui keegi lihtsalt abi vajab. No näiteks kui keegi tänaval või bussis endast nõrgemat/nooremat kiusab ja togib (lapsed), näen linnas turisti kellel on ilmselgelt segaduses ja äraeksinud ilme või kui näen vanainimest üle tee tudisemad suurte poekottidega jne jne.. Tihtipeale ma tahaksin abi pakkuda, aga ma ei julge, ei tea kuidas läheneda või kardan lihtsalt, et minu silmis abivajaja võib hoopis solvuda. Eile aga olin tunnistajaks hoopis sellisele olukorrale:

Tulin Põlvast bussi peale et koju sõita, buss oli teel Tallinnast Haanjasse. Mingi väike, umbes minu venna vanune poiss (ehk siis kuskil 9 aastane välimuse järgi pakkudes), tuli bussist välja ja väga ähmi täis olles, küsis bussijuhilt, et kas WC ei tööta. Bussijuht ütles, et ei tööta jah. Kõik. Poisil oli ilmselgelt päris suur häda käes, jooksis alguses lähedaloleva põõsastiku juurde, aga see oli nii hõre et otsustas bussijaama minna. Aga seal on see teema, et WC võtit peab küsima piletikassast ja ma teadsin, et see on sel hetkel kinni, kuna 12.00-12.30 on seal töötajatel lõunapaus vms. Bussijuht nägi poisi segadust ja see oli ilmselgelt näha, et ta reisib üksi, aga mina läksin siiski bussi, istusin maha ja kui kõik reisijad olid sees, sõitis bussijuht minema. Ma ei teagi, mis sellest poisist sai, aga ma mõtlesin terve tee ta peale, ta oli õhukese pusa väel ja võib-olla tal ei olnud telefoni, et kellelegi helistada või raha, et järgmise bussi peale hüpata. Mõtlesin ka oma venna peale, kes sellises olukorras täiesti paanikasse läinud oleks.

Ja terve õhtu ja ka tänane päev olen ma mõelnud, et huvitav mis ikkagi sai, ja omaette ennast maapõhja neednud, et miks ma bussijuhi tähelepanu sellele ei juhtinud, et ta siiski ootaks. Väike võimalus on ka see, et võib-olla ma ei kuulnud poisi küsimust õigesti ja sain kogu olukorrast hoopis valesti aru, sest mul olid tegelikult klapid peas ja päris täpselt ma seda küll ei kuulnud, mis nad rääkisid. Aga kui see tõesti oli nii, siis mul on ikka väga kahju.. esiteks selle pärast, et ma ise selline pussy olen ja nõrgemate eest välja ei astu ja teiseks selle pärast, et bussijuhil täiesti savi oli.

Ma loodan siiski, et kõik lahenes lõpuks selle poisi jaoks ja tõotasin endale pühalikult, et mitte kunagi ei pigista ma enam oma silma sellistes olukordades kinni. Karmasse ma küll eriti ei usu, aga selliseid süümepiinu ka enam tunda ei taha. 😦

Advertisements

Avalda arvamust

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s