Parketipanek võhikutele ja liistumajandus

Kui tapeet oli kuivanud, tuli ette võtta põrand. Kuna tegu oli külalistetoaga, mis ei ole väga tihedalt läbikäidav, siis otsustasime laminaadi kasuks (6mm) sest noh.. hind siiski loeb. Ja toon oli ilus.

1. Kõigepealt tuli eemaldada vana vaipkate, mis seal maas oli. Keegi geenius oli selle äärtest põranda külge kinni liiminud ja seetõttu võttis see väga kaua aega. Pärast kakkusime veel pahtlilabidaga liimijäänuseid ja karvu maast lahti.

2. Katsime põranda aluskattega, mis oli suhteliselt paks, sest meie põrand lainetab samamoodi nagu seinad.

3. Hakkasime uurima, kuidas jupid üldse omavahel kokku lähevad. Võttis harjutamist, aga lõpuks oli see päris käe sees juba.

4. Juhe jooksis kokku, sest jupid jäid väga kummi. Oli aeg helistada spetsialistile.

5. Spetsialist rääkis, et paigaldamist tuleb alustada akna poolt vasakust nurgast ja enne tuleb panna terve rida kokku, siis hakata seda eelmise rea külge panema. Seinte äärde peab jääma umbes cm vahet, sinna tuleks paigaldada mingid klotsid.

6. Klotsid paigaldatud, hakkasime rida kokku panema ja kohe esimesel jupil oli vaja teha torude jaoks augud. Avastasime, et tikksaag teeb ikka hirmsat häält.

7. Rea lõpus tuli üks jupp pooleks lõigata, et siis sellega järgmist rida alustada. Mõõtmine ja joonetõmbamine jäi otseloomulikult minu tööks.

8. Alustasime järgmist rida pooliku jupiga. Panime jälle terve rea kokku, viimase saagisime pooleks ja hakkasime seda üritama eelmise rea külge panna. Jäi suht kummi. Mina arvasin, et tuleb lihtsalt edasi panna, sest mida rohkem pandud, seda rohkem raskus põrandat maadligi tõmbab. Kui vahesid sees ei ole, ei ole probleemi. Hiljem selgus, et mul oli suht õigus 😀 Mõnda kohta jäid küll väiksed vahed sisse, aga see oli ilmselt juba odavast kvaliteedist tingitud.

9. Jätkasime põrandapanekut kuni lõpuni, kus viimases reas tuli jupid pikkupidi pooleks saagida. Oh seda müra, ma kujutan ette, kuidas naabrid meid täiega vihkasid. Lõpuks sai need saetud ja siis tuli need kuidagi tagurpidi olles ära paigaldada. Saime hakkama – tehtud!

10. Tagantjärele vaatasime, et seinte ja põranda vahele jäid siiski liiga suured vahed. Põrandaliistud tuli seega nurga all paigaldada.

Hüppame vahepeal laeliistude juurde..

Kuna eelmises postituses kirjutasin, et tapeedi ja lae vahele jäid päris suured vahed, oli meil ka päris laia laeliistu vaja. Ostsime siis sellise igavesti uhke ornamentidega, umbes 12cm laia liistu. Idee oli hea, kuni läks teostuseks..
Neid nurki oli täiesti võimatu klappima saada! See nurga lõikamine on küll vist selline tuumafüüsika, et meie pead seda ei võta. Niisiis tegime sellise variandi, et klapitasime nad enam-vähem nurgast kokku, toppisime penoplastijäänuseid täis ja bzzzz.. valget silikooni täis 😀 Ütleme nii, et peaaegu ei saagi aru, kes ei tea, ei pane seda võib-olla tähelegi.

Põrandaliistudega ilmselgelt sama värki teha ei saanud, nende jaoks otsisime ehituspoodidest nurki, aga mida ei ole – seda ei ole. Enamus nurki olid mõeldud plastikliistude jaoks, meil olid puidust. Lõpuks leidsime Decorast ka mingid letialused laoülejäägid, mis olid täpselt sobivad meie puitliistude jaoks, ainult need olid väga heledat värvi. Ja meie liistud olid tumepruunid. Aga vähemalt sai kuidagi nendega asja aetud ja nüüd meil ongi heledad triibud tumedate liistude vahel. Esimene vasikas läheb ikka ju aiataha.. 😀 Ühesõnaga note to self: Tuleb eelistada plastikliiste, kui ise nurki lõigata ei oska.

Advertisements

Avalda arvamust

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s