Hommikusöögi”idüll”

Tere hommikust!

Kell on hetkel 8.36, pole just kuigi tavaline, et sellel ajal üleval olen, aga tegelikult ma pole magama jäänudki. 1-2 paiku öösel läksin voodisse ja kell 7 veel vähkresin unetult voodis, nii et otsustasin üles tulla, mis seal ikka. Eks kukun lõunapaiku ära ja teen väikse une enne õhtusööki (millest räägin ehk teinekord, ei tea isegi veel mis asi see täpselt on, kuhu lähen :D)

Mõtlesin, et jagan ülilihtsat retsepti oma lemmikust hommikusöögist.

võiku

Mees nimetab seda “pardimamma liivakastiks”, olgu siis nii. Kõigepealt tuleb seest ära uuristada saiaviil, siis lüüa pannil sinna sisse muna. Täna hommikul said minu liivakastid lisandiks veel päikesekuivatatud tomatid, sest neid oli üleeilsest pastast veel üle. Kuivatatud basiilik sobis sellega hästi kokku. Tavaliselt ma seda muna väga kaua ei prae, sest mulle meeldib, kui kollane on pisut vedel, aga noh.. asi on maitses 🙂 Ühesõnaga, kui muna on praetud, tuleb peale panna veel vorsti, juustu ja ketsupit, ja siis lüüa peale teine munaga saiaviil (või siis lihtsalt sai, siis saab 2 liivakastikest :)), praadida veel veits mõlemalt poolt ja valmaaaa.

Siis tahaks ma veel natuke makroonidest rääkida. No mina ei tea, mis teema mul nendega on, lihtsalt ei tule välja. Nutma ajab lausa! Kõige esimesel korral, kui proovisin, ei kõlvanud nad kuhugi, ei võtnud isegi jalga alla. Teisel ja kolmandal korral vajusid lootusetult laiali ja lapikuks, endiselt ei võtnud jalga alla. Neljandal korral võtsid jala alla ja jäid pealt ideaalselt siledad, aga praod tulid sisse. Viiendal korral võtsid jala alla, ei vajunud laiali, aga jäid kujult rohkem nagu beseed ja ei olnud siledat pealispinda, vaid üsna krobeline. Seda ma muidugi teadsin enne makroonide ahjupanekut juba, et nii juhtub, sest (loll kes vabandust ei leia) tööl sai selle 2 nädala jooksul nii palju vahuveini avatud, et mul on mõlema käe randmed ja peopesad täiesti läbi omadega, seega ma ei saanud väga korralikult tainast segada 😦 Teiseks ma peaks ilmselt uue köögikaalu ostma, kui ma vähegi üritan köögis midagi saavutada, on ilmselt elektrooniline kaal hädavajalik. Instas pakuti päris mitut varianti välja, et miks nad mul välja ei tule, aga uskuge mind, ma olen makrooniteo kohta nii palju lugenud, enda arvates järgin kõike punktipealt ja laulan neile enne ahjupanekut, aga kasu ei miskit.

12201011_838040856308777_1358658736_n

Ja siis jagaksin ma veel oma viimase aja parimat avastust – suvikõrvitsanuudlid! Need sobivad ideaalselt kokku kõigega, kuhu muidu paneks makarone/nuudleid/spagette jms. Need tuleb ajada kuumas vees korraks keema ja keeta nö. al dente’ks, nagu pastagi, ja siis ei jää neile ka suvikõrvitsale iseloomulikku maitset. Nuudlite tegemiseks on mul selline vidin:

d21dd99f9cffb9967077c42f16e50349

Selle julla tellisin aliexpressist mingi paari euriga, nüüd on temast saanud asendamatu asi mu köögis. Alloleval pildil on “suvaliselt” kokkuklopsitud kanakarri (kana, suvikõrvits, paprika, maksikrevetid) millega need nuudlid ideaalselt kokku sobivad. Laisa päeva toit 🙂

12212170_838040876308775_1864669325_n

Advertisements

Avalda arvamust

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s