Dieedid ja toitumiskavad – milline on see kõige õigem ja kuidas seda valida?

Teate, ma tahtsin täna kirjutada sellest, et ma sel aastal kavatsen BeFit konkursil osaleda, sellest, et kuidas ma selleks valmistun ja mis on minu “strateegia” enda eesmärgini jõudmiseni. Võib-olla oleks kirjutanud pisut ka tööst või jumal teab millest muust, aga siis jõudsin ma kuidagi ühe väga huvitava artiklini, mis peaks olema nii mõnegi inimese jaoks tõsine wake up call. Artiklit saab lugeda siit: Why “clean eating” is bad for you: The damaging psychology behind the latest health fad.

Olen end viimastel kuudel tundnud üsna segaduses olevana, igasugu erinevaid “dieete” on nii palju. Paleo, veganlus, kes väldib suhkrut ja kes gluteeni, kes sööb ainult rohelisi köögivilju või väldib surmahirmuga kartulit. Väga erinevad toitumissuunad aga ometi on kõik inimesed kindlad, et just nemad toituvad kõige õigemini ja nendest peaksid ka teised eeskuju võtma.

Mind pani mõtlema lause:

Today, we have genomics, and glucose clamps, and calorimeters, and microbiological assays, and public health surveys, and the World Health Organization, and Western Blots, and RDs, and MDs, and NDs, and RNs, and PhDs, and billions of dollars of public money, and billions of dollars of your money…

Ja just selle lause viimane (see rahateemaline) pool. Inimesed, kellel on raha ja kes on ka sellesse toitumissuundade virvarri ära eksinud, tõenäoliselt lähevad poodi ja kui neil on valida tavalise toote ja “gluten- ja GMO-free, organic, eco” siltidega toote vahel, mis maksab pisut rohkem, siis väga suure tõenäosusega nad valivad selle viimase, mõtlemata, mis see organic või eco seal üldse tähendab ja kas on ikka mõtet seda gluteeni nii väga karta, kui pole diagnoositud gluteenitalumatust?

Loomulikult on selge see, et ei ole väga mõistlik hommikust õhtuni saiakesi ja kooke pugida, aga see oli ju tegelikult juba ammu teada – oma lapsepõlvest ei mäleta ma mitte ühegi toiduaine kohta midagi halba räägitavat (okei, burksid-krõpsud-coca on erand siinkohal), kõik toonitasid ainult, et kõige alus on toitumise mitmekülgsus. Peamine on see, et keha saaks kõik vajalikud toitained kätte, aga see ei saa lihtsalt võimalik olla, kui sa pooli toiduaineid väldid..

Kui keegi tahab vastu vaielda, siis on see väga teretulnud, aga palun süvene enne siis sellesse artiklisse. Seal on mõningaid punkte, millega ma päris 100% ei nõustu, aga enamik sellest on kuld ja peaks aitama nii mõnelgi inimesel end leida.

Minu “strateegiaks” nüüdsest on igaljuhul piisav liikumine, mitmekesine toidulaud ja enda mitte pii(n;r)amine (kuigi ok, burksi pugimas mind tõesti ilmselt niipea ei näe :)). Mitte keegi teine ei saa mulle öelda, mida ma süüa võin ja mitte, mitte keegi teine ei saa mulle pahaks panna kui ma ühe (või kaks) kartulikrõpsu ära söön. Lõppudelõpuks tunnetan ma ise oma keha kõige paremini ja kui ma olen oma “rämpsu”isudele järgi andnud, tegelen ma nende süümekatega ise. Kuigi tegelikult ei tohiks isegi neid süümekaid tekkida, kui inimesel on isud, siis järelikult tahab ta keha talle midagi öelda ja sellest tuleb lihtsalt aja jooksul õppida aru saama.

Lõpetuseks üks pilt:

meme (1)

Advertisements

Avalda arvamust

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s