Selle nädala jutud

Niii. Lõpuks ometi olen terve ja saan oma teekonnaga jätkata. Esmaspäeval pidin minema Tartusse, kuid tundsin end siiski veel natuke liiga haigena, et esiteks trenni teha ja teiseks üleüldse kuskile sõita. Küll aga olin teisipäeval lõpuks jälle triksis-traksis ja vedasin ennast jõuksi. Sinna jõudes oli meeldiv üllatus, et peale minu oli vaid 2 inimest – mõtlesin, et jess, saan rahulikult oma ülakeha kava teha nii et ei otsi elueest kohta, kuhu ära mahuksin. Aga PÄRIS KA, selle ajaga, kui oma 10 minutit sõudmist soojenduseks ära olin teinud, oli jõuks juba inimesi täis (pole just kõige suurem ruum kah) ja minu jaoks olukord päris lootusetu. Tegin oma kätekõverdused ja plokitõmbed ära ja kui järjekord hantliteni jõudis, et pingil surumist nendega teha, siis sai üsna kiirelt selgeks et mul ei ole lootustki end kuskile pingile saada sest kõik oli kukkesid täis ja nii kui üks pingilt tõusis asus sinna kohe järgmine. Ma ei ole kahjuks veel nii pro kah, et kohe mingit muud sama lihasgrupi harjutust tegema hakata nii et jätsin selle lihtsalt vahele.

Õnneks triitsepsile tagatoenglamangus surumist sain siiski mingi asja najal teha ja muid asju ka. Parandasin endal plangu aega 10 sekundi võrra, järgmine kord on sihiks 1.20 (iga kord 10 sekki lisaks), tegin mõned kõhulihased ka lisaks, siis tavapärane 20 minutit kardiot stepperil ja koju. Aga see järjekordselt rikkus tuju nii ära, et seal nii palju inimesi oli. Jõuksis peaks siiski teisi ka austama ja kui ise parasjagu mingit pinki/trenažööri ei kasuta, siis võiks püsti tõusta oma puhkeajaks ja selle vabastada. Mitte selle otsas lebotama ja facebookis istuda 😀

Kolmapäeval sain oma Tartuskäigu siiski ette võetud. Läksin koos Kristiinaga Myfitnessi ja tegin seal oma alakeha kava. Appi, ma olin juba ära unustanud kui mõnus on nii suures jõusaalis tegutseda. Nii hea rahulik, saab oma asju teha nii et ei ole ohtu kellelegi hantliga vastu vahtimist anda vms. Need, kes ise suuremas linnas elavad, nende jaoks on selline asi iseenesestmõistetav, kuid minu jaoks ilmselgelt mitte. Pärast trenni käisime Gustavis söömas ja käisime veits mööda poode. Veits on ilmselgelt veits vähe öeldud, sest Tartust koju sõites ütles mu Beurer, et olen juba 11000 sammu teinud ja see on saavutus! Sest üldiselt ta näitab pigem vähem, kui rohkem ja stepperil näiteks ta väga samme lugeda ei taha.

Eile käisin töökoha talvepäevadel, kus sai ütleme nii et kuu aja normi täis patustatud. Alkoholiga ja söögiga samuti. Muidu polekski väga hullu olnud, aga tunnen, et see mäki eine pärast pidu küll asjalik otsus polnud. Teisest küljest saan jällegi end kiita, sest kõige selle vahepeale jõin ma eilse õhtu jooksul vähemalt 3 liitrit vett ära ja arvan, et see päästis mind ka kõige hullemast 😀

Selle ürituse pärast on täna ka üle pika aja päev, kus ma ei astu hommikul kaalule, sest ei taha seda numbrit näha. Aga eile käisin kaalult läbi küll ja minu meeldivaks üllatuseks näitas see 60,8! Ehk siis olen peale reisilt tulekut maha saanud juba 5kg! God, that went fast.. Mis kiirelt tulnud, see kiirelt läinud vist 🙂

Homme on plaanis Intsuga Postmarki sööma minna, et meie 2aastast koosolu/elu tähistada, pühapäeval lähen juba Põhja-Eestisse ära ja teen tõenäoliselt ühe trenni Tallinnas. Esmaspäeval tuleb trenn Kristjaniga, teisipäeval lähen juba tööle aga üritan väikse trennipojakese ka sellele päevale mahutada, et kaal ikka langevas suunas liiguks ja enesetunne sama hea oleks, kui eile hommikul kaalunumbrit nähes 😀

gym

Advertisements

Avalda arvamust

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s