Lisaained ja “Hiina restorani sündroom”

Teate, ma olen niiiii õnnelik lihtsalt, et otsustasin kooli minna. Vähe sellest, et mulle see eriala nii meeletult meeldib, on ka seal juures veel palju boonuseid – üldained siis nagu toitumisõpetus, toiduhügieen, puhastusõpetus jne. Ints ütleb koguaeg, kui oma fun facte jälle jagan, et ma nii targaks saanud 😀 Aga no lausa rõõm on õppida, kui kõik nii huvitav on. Ja just toiduhügieen oli minu jaoks see kõige põnevam, sest nüüd oskan ma asjade vahel niiii palju paremini seoseid leida. Näiteks..

On teil kunagi olnud nii, et lampi kaob lihtsalt maitsemeel ära ja iga toit, mis sööte, tundub nagu viimne pläust? Või siis tekib hoopis igale toidule väga ebameeldiv maitse (nt. minul on mitu korda metallimaitse olnud) juurde. Kas olete kunagi mõeldud, et selline asi võib olla seotud toidumürgistusega? Mina ka ei olnud. Arvasin kogu aeg, et olen lihtsalt keele ära põletanud, aga no näete siis.

Teine, veel põnevam teema oli aga toitumisõpetuse tunnis. Ma poleks arvanud, et mingi koduse töö tegemine võib reaalselt nii huvitav olla. Pidime tegema mõistekaardi lisaainetest kondiitritoodetes ja noh, viieline nagu ma olen, võtsin ikka kõikide lisaainete tabeli lahti ja hakkasin lugema. Ja oeh kui palju ma sealt avastasin. Mind hämmastab, et kõiki neid aineid päriselt ka lubatakse toidus kasutada. See pole isegi loogiline.

Naatriumglutamaadi kahjulikkusest olin juba ennegi kuulnud, aga “hiina restorani sündroomist” mitte. See on see, kui tuled kuskilt hiinakast, no nt. chopsticksist, kõige labasem näide, sööd seal kõhu head paremat täis, ja ikka korralikult täis, sest toit on nii maitsev et lõpetada ei suuda (glutamaadi võlud) ja järsku tunned meeletut väsimust, raskustunnet kõhus ja peavalu. Ja seda teebki see glutamaat nendega, kes seda siis nii väga ei talu. Paljud muidugi taluvad ka, aga mõned mitte. Ja hiinakates on see siis just sellepärast, et nendes kasutataksegi maitsetugevdajaid kõige rohkem.

Kohe pärast sellest koolis rääkimist tegin ma katse ka. Kuna ma jäin bussist maha nii, et mul oli 2,5 tundi aega, läksin ma Tasku chopsticksi ja võtsin endale chilli, küüslaugu ja kananuudlid. Sõin oma portsu ära, missest et see lausa hiiglaslik oli, aga pingutasin ja sõin, ega paremat teha ka polnud kui seal istuda ja neid nuudleid sisse vägistada. Umbes poole tunniga läks mu enesetunne nii halvaks, et ma ei talunud valgustki – silmad olid nii valusad. Ja seest keeras metsikult. Ja siis sain ma aru, et see oligi selle toiduga seotud, sest mul oli varem ka nii olnud, aga ei osanud kuidagi seostada, sest nii hea toit ju..

Täna käisin mäkis. Võtsin ikka ühe korraliku keskmise eine, sest ma ei näe eriti pointi et end mingi miniburksiga mõnitada. Ja no jälle, sõin selle ekstreemselt maitsva burksi ära, veits aja pärast sama teema. Hiina restorani sündroom, mis sest, et mäkis, aga maitsetugevdajatest ei pääse..

Seda ma mõtlen, et teen küll kodus ilge hoole ja armastusega süüa, miks siis ometi ei tule mõned asjad sama head välja. Just sellepärast ei tulegi. Aga see on okei, vähemalt ei tapa end. Nüüd tuleb ainult kuskilt leida see motivatsioon ja enesedistsipliin, et clean eatinguga alustada..

giphy (1).gif

 

Advertisements

Avalda arvamust

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s